Taheva vallas tundsid noored enim muret oma tervise ja töövõimaluste pärast

2. novembril algusega kell 11h00 leidis Hargla Maakultuurimajas aset järjestikuliselt neljas "Noored võtavad sõna!" kohtumine Valgamaal. Osalenuid olid pühapäeva kiuste 10, nende hulgas 7 noort, vallavanem Monika Rogenbaum, Hargla Maakultuurimaja juhataja Külli Mannas ning Taheva noortekeskuse noorsootöötaja Angela Saar, kes korraldas koha peal kohtumise läbiviimist. Ümarlauda juhtis Euroopa Noortenädala koordinaator Valgamaal, Siiri Liiva.

Üldine arutelude sisu ja tulemused olid positiivse varjundiga. Taheva vallas on noorsootööd aktiivselt tehtud 5 aastat. 31. oktoobril tähistas Taheva valla avatud noortekeskus, mis asub Harglas, oma 5. sünnipäeva. Samuti on olemas noortetoad Koikküla ja Taheva külakeskustes. Noored on olnud tugevalt kaasatud noorsootöö tegemisse.

Sel korral toimunud arutelude käigus tunti enam muret noorte töövõimaluste ja tervise pärast. Töövaldkonnast rääkides toodi Taheva valla tasandil välja, et noored on küll konkurentsivõimelised, kuid paljud neist lahkuvad pärast 9. klassi lõpetamist, kuna vallas puudub keskkool. Samuti toodi välja, et kuigi vallas on registreeritud 40 ettevõtjad, ei ole nende hulgas neid, kes meelsasti noortele tööd pakuksid.

Riigi tasandil toodi välja, et puudub üleüldine usaldus noorte kui tööjõu vastu, samuti seab seadusandlus tööandjale piirangud seoses noortega. Töölaagrite juures toodi välja, et sageli võib noor selles osalemisega üldse miinustesse jääda ning õpilasmalevate süsteem on liiga bürokraatlik. Samuti peeti keerukaks õppimise ja töö ühildamist.

Oma perekonna majanduslikku olukorda hinnates toodi välja, et võimalused on siiski kesised ja paljudel ei ole võimalik käia huviringides, reisimias, kultuuriüritustel, kas või Valgas toimuvatest üritustest osa võtta.

Vallavanem Monika Rogenbaumi sõnul on vallas terve rida töökohti, mis hetkel täitmata ja ootaks heal meelel noori valda tagasi (nt inglise keel õpetaja, huvijuhi, lastekodu kasvataja, hooldekodu personali hulka). Samuti pakuti ühiste lahendustena välja suvised hooajatööd, osakoormusega töö võimalus, stipendiumid edasiõppimiseks ning õppelaenu võimaldamine ka gümnaasiumiõpilastele.

Noorte tervises üle arutledes toodi peamise murena välja, et noortel on väga palju stressi ja seda paljuski koolikoormuse ning kiirenenud elutempo tõttu. Riigi tasandil toodi välja, et riiklik õppekava on liiga mahukas, perearsti asukoht raskendab juurdepääsu teenusele, kui seda kiiresti vaja on. Samuti toodi välja, et kiirabi ei ole alati kättesaadav, kliendisõbralik ja operatiivne.

Noorte tervist kahjustavad enam rämps- ja valmistoit, mida noored kas kooli ja trenni vaheajal kiiresti söövad või alles õhtul kell 9 koju jõudes. Samuti toodi välja noorte endi enesehävituslik eluviis, kus grupimõjud soodustavad alkoholi, narkootikumide tarbimist ja suitsetamist. Toodi välja, et noortel puudub julgus erineda ja ei tunnetata oma piire.

Lahendustena pakuti välja oskuslikum ajaplaneerimine ja oma aja parem väärtustamine. Samuti toodi välja, et koolisüsteem peaks õpilastele lähenema individuaalselt. Tehti ka ettepanek keelata täielikult alkoholi ja tubakareklaamid.

Rääkides noorte ligipääsust infole, toodi välja, et info levib vallas peamisel suust suhu ja telefoni teel. Samuti on 7-13-aastaste info ligipääs puudulik. Tõdeti, et info on olemas, kuid ei jõua nooreni ja seda nii valla, riigi kui EL-i tasandil.

Kohaliku lahendusena pakkus Hargla Maakultuurimaja juhataja 1 kord kuus korraldatava noorte ümarlaua, kus noorteaktiiv kokku saab ja jagab sellele järgnevalt infot teistele noortele edasi. Ettepanek võeti heal meelel vastu ja esimene kohtumise aeg pandi ka kohe paika. Samuti käisid noored ise välja orkut.com-i Taheva valla noorte kommuuni loomise.

Teema "Noored ja vähemad võimalused" pani osalenuid tõdema, et nii kohalikul kui Eesti riigi tasandil on veel palju arenguruumi sallivuse küsimuses erinevuste suhtes. Samas toodi välja, et valla sanatooriumi lastekodu lapsed on võrdlemisi hästi kogukonda integreeritud ja võtavad osa ka valla noortele suunatud üritustest.

Peamiste probleemina toodi vallas välja juhendajate puudus (iseäranis noorte puidutöö) ja tehti ettepanek realiseerida Hargla kooli puutöökoda rohkem ära aktiivse noore eestvedaja juhtimisel.

Noorte osaluse ning omaalgatuse juures leiti, et Taheva vallas on olukord selles suhtes väga hea - noorsootöö läbiviimisel kaasatakse noori ja küsitakse nende arvamust ning noored on ise olnud mitmete vahvate ettevõtmiste juures (suvi- ja taliolümpiamängud, võrkpalliplatsi korrastamine). Leiti algatajaid on, pigem on puudus osavõtjatest. Rohkem tunti muret ka ÕE tegevuse pärast kooli, kuivõrd noored tundsin, et nende potentsiaali võiks rohkem ära kasutada.

Arutelu käigus leidsid noored ise, et 16-aastastele noortele ei tuleks anda valimisõigust, kuivõrd nad ei ole veel liiga küpsed otsuste tegemiseks. Samas arvati, et Euroopa Noorteparlamendi loomine on hea idee - selle liikmete arv võiks olla seotud liikmeriikide elanike arvuga või lähtuda printisiibist, et iga riigi kohta 3 noort. Valla tasandil leiti, et vallavolikogus võiks olla 1 noor, kes teisi esindab ja räägib kaasa neid puudutavates küsimustes.