Kõigepealt murti katki jää tehes kiire numbrimäng millega seoses ka moodustati meeskonnad. Järgnevalt hargneti laudkondade vahel ja asuti ajusid ragistama.
1 - Noored ja töö
Noored leidsid, et neil on raske tööd leida kõikidel tasanditel. Kuna ettevõtted soovivad kogemusi, mida aga noortel ei ole. Samuti takistavad tööle saamist ranged seadused, mis on seotud alalealise töötamisega. Noored leidsid, et nende suhtes on tekkinud usaldamatus ja arvatakse, et nad on vastutustundetud. Samuti pakuti välja arvamus, nimelt on väike valik leida sobivat tööd õpilasena. Jututeema jõudis välja malevani. Tuli välja, et noorte jaoks ei ole malev töötegemis koht, pigem rohkem suhtlemiskoht. Kuid sooviti, et 2009 aastal kindlasti toimiks malev ka Valga maakonnas. Perekonna majandusliku olukorraga ei olnud enamus kursis kuid hinnati 5 palli süsteemis 3.le. Noored vastasid küimusele noorte majandusliku iseseisvuse kohta järgmiselt:” Töö ei ole oluline, olulisemal kohal on puhkus, pidu ja ka haridus” Arvati, et noorte edutamist töökohtadel on vähe. 10. aasta jooksul soovivad noored lõpetada kooli, leida sobiv amet ja töökoht, leida armastatu, luua kodu ja saada järelkasv.
2 - Noored ja tervis
Toodi välja põhiliselt ebatervislikud eluviisid. Peamisteks probleemikohtadeks on kõikjal alkoholi, suitsude ja uimastite liialt lihtne kätte saamis võimalus. Noorte liigne arvuti kasutamine. Vähene liikumine, ebaregulaarne toitumine, infopuudus ja ka vaimne vägivald olid probleemsed punktid Eestis ja kohalikul tasandil. Euroopa Liidus leiti probleemidena ülekaalulisis, rämstoidu söömine ja ka arvuti kasutamine. Lahendustena toodi välja anonüümne nõustamine, tervislike eluviiside propageerimine, alkoholi- ja tubakareklaamide vähendamine, müügisüsteemide muutus (eeskujuks põhjamaad) ja iseteadvuse suurendamine. Küsimusele mida parandanda 10 aasta jooksul vastati järgmmiselt: „ Teha rohkem tervisesporti, minna kehaliskasvatuse tundi ja süüa korralikult”.
3 - Noored ja info
Arvati ühehäälselt, et kõikjal on info üleküllus. Noori huvitab info kuulsuste, ürituste toimumise, kuulujututude, meelelahutuse kohta. Infot leitakse internetist, ajalehtedest, raamatutest, plakatitelt, meediast, sõpradelt, vanematelt, kooliraadiost, õpetajatelt jne. Tuli välja, et poodides noored plakateid eriti ei loe ning mida suurem on plakat seda rohkem see huvi pakub. Euroopa Liidu kohta sooviti saada rohkem infot, eelkõige toetuste ja õppimisvõimaluste kohta. Samuti anti mõista, et kui ikka ise väga soovitakse siis huvipakkuva ürituse kohta leitakse või otsitake informatsiooni.
4 - Noored ja mitte-formaalne haridus
Noored õpivad koolis, kodus, internetis, meediast. Noorte arvates on mitte- formaalne haridus elukogemus, mis tähendab pere, sõprusringkond. Arvatakse, et vanem generatsioon mõistab hukka toetamise asemel. Võimalikeks lahendusteks leiti, et isetaadus peaks olema tugevam. Noored peaksid rääkima rohkem vanematega. Kohalikul tasandil tegutsevad kodutütred, noorkotkad, T.O.R.E., erakondade noored. Seal õpivad nad suhtlema ja koos tööd tegema.Vabatahtlikku tegevust on kindlasti vaja ja sellega peaksid tegelema õpilase esindused.Noortele ei paku huvi erinevad religioonid, pigem pakuvad huvi erinevad rahvused. Välismaale õppima asuma olid paljud noored nõus. Enamik noori ei ole kursis Euroopa Liidu poolt pakutavate haridusprogrammidega. Kuid nad on kuulnud programmist Euroopa Noored, kuigi ainult pindmiselt.
5 - Noored ja omaalgatus
Noorte omalagatus on see mida noored ise teevad, sellisele järeldusele jõudsid Valga noored. Võimaluteks on erinevad projektid, noortekogu, õpilas esindused, kooliraadio/leht. Puudusena toodi välja aktiivsete inimeste puudujääk, kellel oleks aega ja motivatsiooni asjaga tegeleda. Osalus on see kui noored midagi muudavad. Võimalused selleks on kui kohtutakse omavalitsusesindajatega, moodustatakse ja kasutatakse erinevate organisatsioonide abi. Meie kodukohas on olemas maakonna noortekogu, kuid kahjuks ei tea noored selle organisatsiooni tegemistest. Sooviti rohkem infot nende kooskäimistest ja aruteludest. Samuti sooviti avalikke koosolekuid. Noored leidsid, et kodukohas kuulatakse neid piisavalt kui leida ples õiged inimesed. Samuti ka Eestis üldiselt ning ka Euroopa Liidus. Noored leidsid, et langetada valimisiga 16. eluaastani ei ole õige otsus, kuna nii noor on liialt kergelt mõjutatav, ja ehk nad ei oska veel midagi öelda. Eelistena toodi välja valijate hulga suurenemise, iseteadlikuse tõstmise noorte seas.
Kohalik omavalitsus saab parandada noorteolukorda järgmiselt: kuulata nad ära, usaldada neid, olla avatud diskussioonidele. Eesti võiks toetada rohkem ANKe ja muuta sujuvamaks kooliolukord. Arvati, et EL ei saa otseselt nende elusisd muuta, kuid saab toetada rahaliselt ja võimalustega õppida ja reisida.
6 – Noored ja vähemad võimalused
Noored leidisid, et vähemad võimalused on lastekodulastel, puudega lastel, kodututel ja majanduslikes raskustes olevatel inimestel, paljulapselistes peredes, eesti keelt mitte kõnelevatel kodanikel. Puudusteks on interneti puudus, huvitegevuse puudus, samuti aktiivsete algatajate puudus ja oma algatuse toetus. Kohalikul tasandil piirab noortel vaba aega veeta vanemad, seadused, politsei, puudus kotadest kus olla ja aega veeta. Lahendusena leidsid nad võimaluse ise teha enda elu mugavamaks, samuti aitaks neid toetused ja huvitegevuste mitmekesisus. Nende arvateson väga oluline kaasata vähemate võimalustega noori. Võimalused selleks on järgmised: keeleõpe, julgustamine, väiksematesse kohtadesse huviringid, reklaam, sõprusklassid muukeelsetega. Suurimad probleemid mis vajavad lahendamist on tõrjutus, hoolimatus, raha.
Kokkuvõttes jäädi päevaga rahule, kuid aeg aruteludeks jäi noorte arvates lühikeseks. Samuti avaldati arvamust küsimuste kohta, nimelt mõningad neist olid liialt rasked noortele ja laiahaardelised.
Valga Avatud Noortekeskus tänab kõiki, kes võtsid aktiivselt osa!
.gif)
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar