Puka noored tundsid head meelt suurenenud aktiivsuse üle, kuid muretsesid süveneva koolistressi pärast

3. novembri pärastlõunal leidis algusega kell 15h30 „Noored võtavad sõna!“ kohtumine aset ka Puka vallas.

Kohtumisel oli 11 osalejat, nende hulgas ka Puka vallavanem Heikki Kadaja, vallavolikogu liige Irja Sõnum, Puka Keskkooli õppealajuhtaja kohusetäitja ja huvijuht Liidia Saarmann ning Puka Lasteaia juhataja Tiina Trees. Arutleti kuuel ette antud teemal: noored ja töö, noored ja info (meedia), noored ja tervis, noored ja mitte-formaalne haridus, noored ja vähemad võimalused ning noored ja omalgatus-osalus.

Noorte tööhõivest rääkides leiti, et konkurentsivõimelised noored lähevad maalt ära linna, tekitades kvalifitseeritud tööjõu puuduse. Samuti tõid noored välja, et kooli kõrvalt ei ole võimalik taskuraha teenida. Lahendustena pakuti välja rohkem koostööd kooli ja ettevõtjate vahel, innovaatiliste maaettevõtete loomist ning rohkem organiseeritust noorte töövaldkonnas.

Noorteinfo üle arutledes toodi välja, et internet on peamiseks infoallikaks noorte jaoks. Samas pakuti, et Puka valla noortele kohalikest ja maakondlikest üritustest info jagamiseks võiks koolis tegutseda kooliraadio. Ka leiti, et noorte teadlikkus Euroopa Liidu alal on nõrk ning seda võiks koolis arendada läbi EL-i alaste infotundide, kus keegi tuleb väljast poolt loengut pidama.


Noorte tervise valdkond tekitas võrdlemisi palju diskussiooni. Noorte peamiseks mureks oli koolistressiga seonduv – ühelt poolt pingelised koolipäevad, teiselt poolt ka koolivägivald. Noored tõid välja, et vaimset vägivalda tekitavad nii õpilased kui õpetajad. Peamiseks puuduseks peeti koolipsühholoogi puudumist ning probleemide eiramist, nendega mitte tegelemist. Lahendusena pakuti välja erapooletu koolipsühholoogi palkamist ning koolituste ja nõustamise läbiviimist nii õpilastele kui õpetajatele.


Puka valla noorte vähematest võimalustest rääkides juhiti tähelepanu elukoha kaugusele keskustest ja kehvadele transpordivõimalustele. Samuti toodi välja paljude noorte majanduslikud võimalused, mis ei võimalda kõrgkooli õppima minna või kas või näiteks kultuuriüritustel osaleda. Olulise lahendusena pakuti siinjuures infrastruktuuri korrastamist maapiirkondades ning eelarvamusteta suhtumist.


Mitte-formaalse hariduse üle arutledes üritati kõigepealt mõistet ennast lahti harutada. Kui jõuti selleni, et tegemist on kogemusõppega, leiti, et Puka valla noor õpib kooliväliselt juurde oskusi, teadmisi ja kogemusi läbi kevadel loodud noortekeskuse tegevuste ning erinevate noorteorganisatsioonide töös osaledes. Siinjuures pakuti välja lahendustena koolitusi nii noortele kui lapsevanematel ja käidi välja foorumteatri idee.


Noorte omaalgatuse ning osaluse juures tundsid noored head meelt, et seni võrdlemisi passiivseteks peetud Puka noored on aegamisi hakanud läbi noortekeskuse tegevuste aktiivsemaks muutuma. Nii mõningi noor ütles, et kui ta kevadel ei osanud ette näha noortekeskuse tulevikku, siis nüüd on see reaalsuseks saamas. Noortele meeldib, et läbi noortekeskuse saavad nad oma arvamust avaldada, seda võetakse arvesse ning nad on rohkem kuuldavamad. Puka vallavanem tõi positiivse näitena noorte koolipargi koristustalgud, mille raames niideti suurem hein maha, koristati oksad ära, võeti võsa maha ning tehti parki ka palkidest pink.


Käesolev kohtumine ei jää Puka vallas kindlasti esimeseks ja viimaseks noorte ning otsustajate vaheliseks kokkusaamiseks. Noored väljendasid kohtumise üle suurt vaimustust ja avaldasid soovi vallavolikogu peagi maha istuda, et kohaliku elu küsimuste üle lähemalt arutleda ning oma sõna sekka öelda.